Meelepraktikatega tegelemine ja ajupoolkerade tasakaalustamine rahunenud olekus toob kasu igasse aspekti meie elus. Kindlasti oled mingis vormis meditatsiooniga ise kokku puutunud. Ka rahulik jalutuskäik metsas või loov kirjutamine võib olla meditatsiooniks.

"Ma ei saa päris täpselt aru, mis see mediteerimine on..."

Meditatsiooniliike on väga palju ning meditatsioonist räägitakse viimasel ajal järjest rohkem. Tihti arvatakse, et see tähendab pea tühjana hoidmist, lõdvestumist või siis pikalt ebamugavas asendis istumist. Mõned liigitavad mediteerimise hipide ja kogenud joogainimeste teemaks. Lisaks arvatakse, et meditatsioon on visualiseerimine.

Jah, enamus juhitud meditatsioone põhinevad visualiseerimisel või rännakul, aga on veel suur hulk erinevaid tehnikaid, mida meditatsioonides kasutatakse. 
Tegelikult võib meditatsiooniks nimetada igasugust tööd oma teadvusega. Kui vaatad 10 sekundit aknast välja ja keskenud vaid sellele hetkele, siis on see meditatsioon. Kui naudid süües iga ampsu ja oled endast, toidust, ümbritsevast teadlik, siis oled samuti meditatsioonis. Meditatsioon ehk meelerännak on sisemaailma jälgimine, mille käigus õpid olema täielikult hetkes ja märkama tundeid, mõtteid ja füüsilist keha. 

"Miks seda tehakse?"

Meditatsioonipraktikate esmärk on teadlikkuse arendamine. Ja teadlikkuse arenendes avardub võime näha elu ilma sisseõpitud või mugavaks saanud filtrite. Teadlikkuse suurenedes toimub sisemine vabanemine. Meditatsioon ei suru meelt rahulikuks, sellega tuntakse ära olemasolev rahu. See rahuseisund on meile alati saadaval, aga pilgeni mõtteid, muresid ja arvamusi täis topitud pea ei lase seda alati kogeda. Võrdlen mediteerimist vahel sahtlite korrastamisega - sassis ja suvalisi asju täis sahtlist on närvesöövalt raske midagi vajalikku ülesse leida. Ja kui sahtli sisu on korrastatud, üleliigne mujale tõstetud või minema visatud, siis on olemine ka klaarim. 

Kui tihti oma "sahtleid" korrastad?

Kaunist uue kuu algust!