Maanduse kohta võib kasutada ka teist nimetust - maaühendus. Puul on juured, mis on võimaldanud sellel kasvada ning hoiavad puud maa küljes kinni. Kui tuleb suurem tuul, siis juured on juba valmis puud püsi hoidma. Puu võib küll õõtsuda ja veidi painduda, aga jääb enamasti püsti. Meil on juurde asemel jalatallad - imelised energiakanalid! Jalgade kaudu võtame vastu maaenergiat, mis liigub meie kudedesse ja energiasse.

Jäägid meie süsteemis

Keha on keeruka ja täpse ehitusega, justkui Šveitsi kell, seega energiasüsteemis tekib alati ka jääke, mida keha peab välja laskma. Kui puudub maandus, siis jääb vana energia kehasse kinni ja ummistab kogu energiasüsteemi. Siis võib inimene tunda, et pisemgi asi viib endast välja, pingetaluvus langeb ja võtame üle teiste emotsioone, mis meid veelgi kurnavad. Seda ringlusesse jäänud jääkenergiat pole keha võimeline otstarbekalt kasutama ja nii võib energeetilisest pingest ja vaimsest väsimusest tekkida füüsiline vaevus (haigus, valu).

Erinevuse märkamine

Maandatud olek annab selge pildi iseendast ja maaimast, kus ma täna elame. "Ma tean, kes ma olen ja mida ma teen. Ootamatused ei pea mind rivist välja lööma. Tunnen ja märkan oma füüsilist ning vaimset keha."

Vaimsed praktikad räägivad palju ülemiste energiakeskuste avamisest, mis avardab tunnetust ja intuitsiooni. Kehas lähevad liikvele kõrgema sagedusega vibratsioonid. Kui ülemised tšakrad töötavad täiel võimsusel, aga Maast ei tule maandust, siis inimene on energiatest teadlik, kuid tunneb end pea laiali otsas ja läheb iga tuuleiiliga kaasa. Pea on pilvedes, aga ei suuda mõtteid ja taipamisi realiseerida.