Meditatsioon ei ole enam ka eestlastele kauge või kättesaamatult müstiline. Mediteerimine on igaühele meist loomuomane - see on rahuseisund, mida sisimas hästi tunneme. Meditatiivne elamine saab olla sama sama loomulik osa elust nagu seda on söömine ja magamine.

Oravratta aeg hakkab lõppema

Meditatsioon on universaalne ning ületab kultuuride, religioonide ja meile teadaolevate aegade piirid. Teadus on avastanud, et meditatsioon soodustab psühholoogilist arengut, sest aktiveerib parema ajupoolkera. Füsioloogiliselt vaadates langeb vererõhk, pulss, hapniku tarbimine ning ka kolesterooli tase. Meelepraktikad vähendavad ärevust, uneprobleeme, stressi, pingeid ja stressi. Lisaks avardub loomingulisus ja empaatia ning aktiveerunud käbinääre parandab intuitsiooni.

Oravana rattal jooksmise ja ületöötamise ajastu hakkab lõppema ja ülestimuleeritud meel otsivad väljapääsu. Paigast läinud fookust saab tagasi paika nihutada. Uks lõdvestunud olekust viib teadlikkuseni. Suur osa teadlikkuse arendamisest on meelepraktikatega tegelemine ehk meditatsioon.

Hullunud ahv

Meditatsioon on olemuselt lihtne praktika. Miks siis see paljudele keeruline tundub?

Oled end meditatsiooni sättimas ja äkitselt tabavad sind mõtted eelmisel nädalal söödud lõunasöögist ja pinge homse koosoleku pärast. Minut hiljem meenutad viis aastat tagasi olnud puhkusereisi ja püüad välja selgitada, miks sokid pesumasinas ära kaovad. Tuleb tuttav ette? Mõte hüppab nagu hullunud ahv oksalt oksale ja ainuüksi temaga sammu pidada püüdes hakkab pea ringi käima.

Me ei pea proovima meelt ja mõtteid meeleheitlikult välja lülitada. Mõtteid ja tundmusi jälgides, mitte nende kaasa minnes, avaneb võimalus olla hetkes - siin ja praegu.

Meele kohta kasutatakse inglise keeles väljendit monkey mind, eesti keeles tahaks öelda hullunud ahv. Ja see ahvipärdik proovib iga võimalikku viisi, et sind meditatsioonis leebel moel hulluks ajada. Praktika ja järjepidevusega on võimalik sellest kasvatamatust ahvist teha endale hea kaaslane. Kui lased rahul tulla, siis on ahv on sinu külaline ja austab lõpuks sinu norme ja tavasid. Varsti märkad, et ahvike on juba mitu minutit leebel olekul istunud ja polegi teeserviise puruks peksnud ega ripu sul kaela küljes.

Hoia tähelepanu oma hingamisel ja tule taas praegusesse hetke. Miski pole väärtuslikum, kui see, milles just nüüd viibime. 

Vaata sõbrale ahvipärdikule otsa ja NAERATA!